Satelliidi tarkvara edusammud

Kosmosetehnoloogia edusammude ja kosmosesse liikuvate satelliitide jätkuva miniaturiseerimisega muutub satelliidi tarkvara aina keerukamaks. Tarkvara vastutab kõigi satelliidi allsüsteemide ja toimingute eest ning seega lasub meie tiimi tarkvarainseneridel suur vastutus head tööd teha ja ka tähtaegadest kinni pidada. Oktoobris keskendus meie tehniline meeskond põhiliselt just satelliidi süsteemitarkvara lõpetamisele.

Koodibaasis vaadeldakse tervet operatsioonisüsteemi tervikuna, mis on kohandatud vastavalt meie nõuetele ja kuhu on võimalik robustselt laadida tarkvaravärskendusi. Operatsioonisüsteemi teenindab riistvara abstraktsioonikiht ja erinevad seadme-draiverid, millele toetub kõik satelliidis olev kõrgem loogika. Kõrgema taseme rakenduskihis asuvad kõik programmid, mis teevad satelliidis midagi “kasulikku”. Selleks võib olla side pidamine Maaga, kosmoseaparaadi asendi hindamine või andmete kogumine terve satelliidi tervise kohta.

ESTCube-2 pardal on kasutusel ka mitu erinevat sideprotokolli ning need kõik vajavad spetsiaalseid kodeeritud funktsioonide komplekte, tõstes märkimisväärselt nii tarkvarale kui tegelikult ka riistvarale seatud nõudeid. Mitme suhtlusliini kasutamise põhjus on väga lihtne - me peame olema paindlikud ja arvestama erinevate teaduseksperimentide ja põhikomponentidega, mis proovivad meiega erinevates “keeltes” rääkida.

Novembri esimesel nädalal läbis satelliit Tartu observatooriumis kõik šokitestid ning ees on veel ootamas raadioside testid ning siis juba vaakumkambri testid, mida meeskond plaanib teha kõige viimasena.

Raketifirma Arianespace lükkas meie satelliidi stardiaja edasi märtsisse, seega on meeskonnal rohkem aega viimastele täiendustele keskenduda. ESTCube-2 uus stardiaken avaneb 9. märtsil. 

Satelliit kinnitatud šokitesti rakises. Foto: Karin Pai