ESTCube-2 teekond kosmosesse

Täiendus 19.10.2023

Esimestel tundidel peale starti püüdsid raadioamatöörid ümber maailma oma antennidega kinni ESTCube-2 majakale sarnanevaid pakette. Kuna paljud kuupsatelliidid kasutavad suhtlemiseks raadioamatööride sagedusi, siis on võimalik, et ESTCube-2 asemel tuvastati ekslikult hoopis mõnda teist satelliiti.

Arianespace ei kinnitanud oma stardijärgses ametlikus pressiteates koheselt kahe viimase kuupsatelliidi raketist eraldumist, kuid seda võis arusaadavalt põhjustada lihtsalt ajastus pressiteate välja saamise ning raketi missiooni lõpetamise vahel. Kuivõrd ESTCube-2 ei olnud kahe viimasena eraldunud kuupsatelliidi seas, ei tekitanud see avaldus meeskonnas liigseid küsimusi - tuli vaid oodata millal satelliit meiega ühendust võtab.

ESTCube-2 esimestel ülelendudel Eestist ei õnnestunud meeskonnal aga oma satelliidiga ühendust saada. Seesugune olukord ei ole samuti erakordne ning oli võimalik, et pärast pikka ooteperioodi satelliidi akude viimase laadimise ja raketistardi vahel pidi ESTCube-2 kosmosesse jõudes akusid laadima, et seejärel end taaskäivitada.

ESTCube-2 Tartu observatooriumis. Foto: Kristo Allaje

Mitme päeva möödudes muutusid nii see stsenaarium kui ka teised meeskonna välja pakutud hüpoteesid side puudumisele järjest ebatõenäolisemaks.

Mõne päeva möödudes raketistardist uuendas NORAD (Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus) oma avalikku kosmoseobjektide registrit ning nende värskeimate radariandmete kohaselt tuvastati stardi järgselt orbiidil vaid 10 uut kosmoseobjekti Vega pardal olnud 12-st, mis andis meie kahtlustele osalise kinnituse - et midagi oli kahe satelliidiga valesti.

ESTCube’i tiimil on, eelnevaid infokilde arvesse võttes, tugev põhjus arvata, et ESTCube-2 oli üks neist kahest satelliidist, mis ei eraldunud Vega raketist.

„Kuigi ESTCube-2 tiim oleks mõistetavalt üsna nördinud mõtte üle satelliit kaotada, siis vähemalt annaks see tiimile esmase südamerahu ning teadmise, miks pole siiani suudetud satelliidiga ühendust saada.“ sõnas ESTCube-2 juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje, kes on töötanud satelliidi arendamisega kuus aastat.

Projektijuht Hans Teras: „Meeskond suhtleb jätkuvalt tihedalt Arianespace'i tiimiga, et saada olukorras täpsem ülevaade ning ootame infot nende edasise juurdluse kohta. Sellegipoolest tuleb olla kannatlik, kuna raketi eri süsteemide eest ei vastuta Arianespace ainuisikuliselt, vaid sinna on kaasatud ka palju muid ettevõtteid Euroopa eri otstest. Nende kõigiga kooskõlastamine võib võtta aega mitmeid kuid. Loomulikult oleme samal ajal ühenduses ka Eesti ja Euroopa kosmosevaldkonna esindajatega, et leida projektile antud olukorras parim tee edasi.

Kuna kogu tiimini jõudnud info on võrdlemisi värske ning palju detaile ametliku kinnituseta, siis on ka veel vara öelda, mis täpsemalt ESTCube-2 missioonist edasi saab. Loomulikult arutatakse meeskonnas erinevaid võimalusi seinast seina, kuid lõppude lõpuks tuleb ära oodata ametlikud teadaanded ning info. Kindlasti ei ole ebaõnnestunud aga ESTCube-2 suur eesmärk - pakkuda kosmosetehnoloogia alast haridust ja praktilist kogemust rohkem kui pooletuhandele noorele insenerile ja teadlasele.”
 

22. juuli hommikul alustas ESTCube-2 lõpuks oma teekonda kosmosesse. Viis ESTCube-2 meeskonna liiget viivad satelliidi autoga Tõraverest Tšehhi Brnosse, kus asub SAB LS labor. Kuna satelliidi sees on rõhu all olev konteiner, külmgaasi tõukurite balloon, vajaks lennukiga transportimine palju keerukamat asjaajamist. Lisaks annab isiklik transport võimaluse veenduda, et satelliidiga ei juhtuks midagi ootamatut.

Esimese päeva peamine eesmärk on ESTCube-2 ja ekvivalentmassi* Brno laborisse viimine. Samal ajal on laborites ka teiste sama raketiga orbiidile suunduvate satelliitide meeskonnad, kes valmistavad enda satelliite ette teekonnaks orbiidile.

*Ekvivalentmassi on vaja juhuks, kui päris satelliidiga midagi enne starti juhtub. Sellisel juhul võetakse satelliit raketist välja ja asendatakse ekvivalent massiga, et raketi kaalukese ei nihkuks.

ESTCube-2 oma stradikapsli kõrval. Foto: Kristo Allaje

ESTCube-2 süsteemiinsener Kristo töötab Tartu observatooriumi puhasruumis. Foto: Marja-Liisa Plats

ESTCube-2 orbiidile lennutava raketi peamine reisija on suure optikapinnaga teleskoopsatelliit. Kui kaasreisijad on korralikult puhastamata, võib stardi ajal eralduda osakesi, mis kahjustavad teleskoopsatelliidi optikat või muudavad selle koguni kasutuks. Seetõttu tehakse esimese asjana meie satelliidile ja ekvivalentmassile puhtustest. Niiske lapiga käiakse satelliidi erinevad kohad üle ja võetakse proove. Edasi uuritakse palju osakesi lapi külge jäi ning kui neid on rohkem kui lubatud, siis testist läbi ei saa. Õnneks on tiimil siis võimalus satelliit uuesti puhastada.

Kui puhtustest on edukalt läbitud, saab tiim teha lõpliku süsteemikontrolli ja aku ära laadida. Edasi integreeritakse ESTCube-2 Astrofeini stardikapsliga. See on ka viimane kord, kui keegi lennumudelit näeb. Kõik valmis kapslid saadetakse lennukiga Lõuna-Ameerikasse Kourousse, kus need pannakse raketininasse starti ootama. Praeguse info põhjal on stardiaken 13.–18. september.

Stardikapsliga integreerimisest kuni raketist väljaviskamiseni satelliit magab. Olles jõudnud 550 km kõrgusele, lastakse raketist esmalt välja põhireisija ning peale seda üksteise järel kuupsatelliitidest kaasreisijad. Peale väljaviskamist vaikivad kõik satelliidid esimesed 45 minutit, sest nad on maajaamadesse signaali saatmiseks teineteisega veel liiga lähestikku. Kui kõik satelliidid hakkaksid teineteisega lähestikku olles maajaamadega suhtlema, poleks maajaamas võimalik signaale eristada. Kuna ESTCube-2 kasutatav peamine raadiosagedus on lähedal raketi kontrollimise sagedusele, võib see lisaks põhjustada olukorra, kus rakett ei kuule Maalt saadetud käsklusi. Tõenäosus, et see juhtub, on väga väike aga piisav, et sellega mitte riskida.

45 minuti möödudes hakkab ESTCube-2 välja saatma signaali ehk raadiomajakat, mis kinnitab edukat süsteemide käivitamist. Seda signaali oodatakse Tartu observatooriumis pingsalt ja peale selle saabumist saadetakse satelliidile esimesed opereerimise käsud.
 
Orbiidil olles teeb ESTCube-2 ühe ööpäeva jooksul Maale peale ligi 15 tiiru. 15-16 tiiru ööpäevas on tavaline Maa lähiorbiidil tiirlevatele tehiskaaslastele, kuna nad liiguvad orbiidil väga suure kiirusega. ESTCube-2 oodatav eluiga orbiidil on vähemalt 2 aastat. Selle aja jooksul viib satelliit läbi talle ette nähtud eksperimente. Eksperimentide kohta saab lugeda lisaks meie blogist.

ESTCube-2 teekonna kaart. Illustratsioon: Laila Kaasik