ESTCube-2 teekond kosmosesse
Täiendus 15.08.2023
ESTCube-2 on läbinud puhtustesti ja viimased süsteemikontrollid. 13. augustil 2023 saatis Tšehhi SAB LS labori meeskond kõik stardikapslid koos satelliitidega lennukiga Prantsuse Guajaanasse, kus need nüüd raketi ninasse ootama jäävad. Kahte viimast suurt satelliiti veel seatakse Vega raketile ning raketi start koos ESTCube-2 satelliidiga on planeeritud 5. oktoobril kell 5:10 Eesti aja järgi.
22. juuli hommikul alustas ESTCube-2 lõpuks oma teekonda kosmosesse. Viis ESTCube-2 meeskonna liiget viivad satelliidi autoga Tõraverest Tšehhi Brnosse, kus asub SAB LS labor. Kuna satelliidi sees on rõhu all olev konteiner, külmgaasi tõukurite balloon, vajaks lennukiga transportimine palju keerukamat asjaajamist. Lisaks annab isiklik transport võimaluse veenduda, et satelliidiga ei juhtuks midagi ootamatut.
Esimese päeva peamine eesmärk on ESTCube-2 ja ekvivalentmassi* Brno laborisse viimine. Samal ajal on laborites ka teiste sama raketiga orbiidile suunduvate satelliitide meeskonnad, kes valmistavad enda satelliite ette teekonnaks orbiidile.
*Ekvivalentmassi on vaja juhuks, kui päris satelliidiga midagi enne starti juhtub. Sellisel juhul võetakse satelliit raketist välja ja asendatakse ekvivalent massiga, et raketi kaalukese ei nihkuks.
ESTCube-2 oma stradikapsli kõrval. Foto: Kristo Allaje
ESTCube-2 süsteemiinsener Kristo töötab Tartu observatooriumi puhasruumis. Foto: Marja-Liisa Plats
ESTCube-2 orbiidile lennutava raketi peamine reisija on suure optikapinnaga teleskoopsatelliit. Kui kaasreisijad on korralikult puhastamata, võib stardi ajal eralduda osakesi, mis kahjustavad teleskoopsatelliidi optikat või muudavad selle koguni kasutuks. Seetõttu tehakse esimese asjana meie satelliidile ja ekvivalentmassile puhtustest. Niiske lapiga käiakse satelliidi erinevad kohad üle ja võetakse proove. Edasi uuritakse palju osakesi lapi külge jäi ning kui neid on rohkem kui lubatud, siis testist läbi ei saa. Õnneks on tiimil siis võimalus satelliit uuesti puhastada.
Kui puhtustest on edukalt läbitud, saab tiim teha lõpliku süsteemikontrolli ja aku ära laadida. Edasi integreeritakse ESTCube-2 Astrofeini stardikapsliga. See on ka viimane kord, kui keegi lennumudelit näeb. Kõik valmis kapslid saadetakse lennukiga Lõuna-Ameerikasse Kourousse, kus need pannakse raketininasse starti ootama. Praeguse info põhjal on stardiaken 13.–18. september.
Stardikapsliga integreerimisest kuni raketist väljaviskamiseni satelliit magab. Olles jõudnud 550 km kõrgusele, lastakse raketist esmalt välja põhireisija ning peale seda üksteise järel kuupsatelliitidest kaasreisijad. Peale väljaviskamist vaikivad kõik satelliidid esimesed 45 minutit, sest nad on maajaamadesse signaali saatmiseks teineteisega veel liiga lähestikku. Kui kõik satelliidid hakkaksid teineteisega lähestikku olles maajaamadega suhtlema, poleks maajaamas võimalik signaale eristada. Kuna ESTCube-2 kasutatav peamine raadiosagedus on lähedal raketi kontrollimise sagedusele, võib see lisaks põhjustada olukorra, kus rakett ei kuule Maalt saadetud käsklusi. Tõenäosus, et see juhtub, on väga väike aga piisav, et sellega mitte riskida.
45 minuti möödudes hakkab ESTCube-2 välja saatma signaali ehk raadiomajakat, mis kinnitab edukat süsteemide käivitamist. Seda signaali oodatakse Tartu observatooriumis pingsalt ja peale selle saabumist saadetakse satelliidile esimesed opereerimise käsud.
Orbiidil olles teeb ESTCube-2 ühe ööpäeva jooksul Maale peale ligi 15 tiiru. 15-16 tiiru ööpäevas on tavaline Maa lähiorbiidil tiirlevatele tehiskaaslastele, kuna nad liiguvad orbiidil väga suure kiirusega. ESTCube-2 oodatav eluiga orbiidil on vähemalt 2 aastat. Selle aja jooksul viib satelliit läbi talle ette nähtud eksperimente. Eksperimentide kohta saab lugeda lisaks meie blogist.
ESTCube-2 teekonna kaart. Illustratsioon: Laila Kaasik
