Üks
väike samm meie tallinlastest tiimikaaslastele, veidi rohkem aga neile,
kes tavaliselt asuvad Tartus või Soomes, aga lõpuks tulime kokku, et
viia oma projekt järgmisesse faasi. Enamikule
meist oli see esimene kord näha meie partnereid teiselt poolt Soome
lahte, nii et me võtsime veidi aega tutvumiseks enne pressikonverentsi.
Kuigi ajakirjanike arv oli loodetust veidi väiksem, oli üritus päris
hästi meedias kajastatud (isegi kollase ajakirjanduse esindajad suutsid
meid üllatada täiesti tõese artikliga, kuigi nende poolt esitatud
küsimused olid vägagi kõrge fantaasia lennuga). Suurem
osa ülejäänud päevast kulus jällegi tutvumisele – õhtusöögi ajal
vesteldes ja hiljem piljardit mängides, kuid ühele väiksemale
seltskonnale jäi sellest väheks ning nende õhtu jätkus veel pealinna
pubisid külastades. Nemad said ka ühe väärtusliku õppetunni – võõrkeelt
rääkides ja silmnähtavalt alkoholist tingitud lõbusas tujus olles
Tallinnas taksosse istudes ei ole tulemus just eriti rahakotisõbralik. Loomulikult
tegime
me seal ka tööd. Igal alamsüsteemil tuli läbida pikk
ülekuulamine peaaegu kõige kohta, mis oli kirja pandud. Mõningatele
küsimustele olid lihtsad vastused, aga teised panid mõtlema, et oleks
võinud kirja panna kuidas täpselt see arv pool aastat tagasi saadi.
Ainult CDHS oli suutnud teha nii põhjaliku töö, et meie tavaliselt väga
sõnakad soome partnerid lausa ühegi kommentaarita jättis. Kokkuvõtteks
oli see väga edukas nädalavahetus, mis andis kõigile selge tee
edasisteks tegevusteks. Katrin
Tuude |