Üks väike samm meie tallinlastest tiimikaaslastele, veidi rohkem aga neile, kes tavaliselt asuvad Tartus või Soomes, aga lõpuks tulime kokku, et viia oma projekt järgmisesse faasi. 

 

Enamikule meist oli see esimene kord näha meie partnereid teiselt poolt Soome lahte, nii et me võtsime veidi aega tutvumiseks enne pressikonverentsi. Kuigi ajakirjanike arv oli loodetust veidi väiksem, oli üritus päris hästi meedias kajastatud (isegi kollase ajakirjanduse esindajad suutsid meid üllatada täiesti tõese artikliga, kuigi nende poolt esitatud küsimused olid vägagi kõrge fantaasia lennuga). 

 

Suurem osa ülejäänud päevast kulus jällegi tutvumisele – õhtusöögi ajal vesteldes ja hiljem piljardit mängides, kuid ühele väiksemale seltskonnale jäi sellest väheks ning nende õhtu jätkus veel pealinna pubisid külastades. Nemad said ka ühe väärtusliku õppetunni – võõrkeelt rääkides ja silmnähtavalt alkoholist tingitud lõbusas tujus olles Tallinnas taksosse istudes ei ole tulemus just eriti rahakotisõbralik. 

 

Loomulikult tegime me seal ka tööd. Igal alamsüsteemil tuli läbida pikk ülekuulamine peaaegu kõige kohta, mis oli kirja pandud. Mõningatele küsimustele olid lihtsad vastused, aga teised panid mõtlema, et oleks võinud kirja panna kuidas täpselt see arv pool aastat tagasi saadi. Ainult CDHS oli suutnud teha nii põhjaliku töö, et meie tavaliselt väga sõnakad soome partnerid lausa ühegi kommentaarita jättis. 

 

Kokkuvõtteks oli see väga edukas nädalavahetus, mis andis kõigile selge tee edasisteks tegevusteks.